Keel kuulub Aafrika ja Lähis-Ida keelte perekonda, milledel on sarnasusi nii grammatikas kui tähestikus ja on suure tõenäosusega nende kõigi ühine esivanem.
Teadlased räägivad Afro Asiaadi võiHamito-Semiidi keele grupist. Sellel grupil on kuus haru, millest üks oli vanade egiptlaste keel. Teisteks harudeks olid: Semiidi, Berberi, Tsjadi, Koesjiidi ja Omoodi keeled. Vaid Egiptlaste ja Semiidi keeltel olid välja arenenud kirjutamise traditsioonid.

Omal ajal oli egiptlastel muidugi elav keel, mis kestis pikki sajandeid. Vastavalt hetke uuringutele on võimalik keeles eristada viite faasi:

*Vana Kuningriigi aegne keel
See on keel, mida teame läbi Vana Kuningriigi kirjutiste. See on periood, mil ilmusid välja esimesed täielikult arenenud tekstid (umbes 2700-2200 e.m.a.)

*Keskmise Kuningriigi aegne keel
Seda keele kuju kasutati Esimese Vaheperioodi ja Keskmise Kuningriigi ajal (u.2200-1800 e.m.a.) Keskmise Kuningriigi aegset keelt vaadeldakse kui keele klassikalist faasi ja see jäi ka kasutusse kirjanduses, religioonis ja monumentide kirjeteskuni hilis-Kreeka-Rooma perioodini. Just seda keele faasi käsitlevad ka käesolevad õppematerjalid.

*Uue Kuningriigi aegne keel
Uue kuningriigi ajal kõneldud keel jätkas arenemist, samal ajal kui Keskmise keele kuju jäi kasutusse kirjutatava keelena.
Amarna perioodi vältel (Ehnatoni ajal) murti see traditsioon ja kirjanduslikud tekstid pandi kirja Uus-Egiptuse keeles (u.1580-700 e.m.a.) Erandiks sellele jäid siiski religioossed tekstid, mis olid Keskmises Egiptuse keeles, säilinuna kirjutatavaks keeleks.

*Demootne keel
See on jätk Uue Egiptuse keelele, mis jäi siiski veel kasutusse Rooma perioodilgi (u. 700 e.m.a.-600 m.a.j.) Sellel keele versioonil oli juba kalduvus kirjutada sõnu tähestikuliselt seeläbi, et kasutatavatele märkidele anti väärtuseks üks konsonant.

*Kopti keel
See on Egiptuse keele viimane faas, mis tuli kasutusse 3.saj. m.a.j. Kopti kiri koosneb 24-st kreeka tähestiku märgist täiendatuna kuue demootse kirja märgiga, näitamaks, et tegemist ei ole Kreekaga seotud keelega. See keel pakub huvi ka uurijatele, kuna see kasutas ka märke vokaalide üles tähendamiseks. Vanemad keele versioonid märkisid vaid valiku konsonante (analoogiliselt Araabia keeltega) 10. sajandil m.a.j. asendati Kopti keel araabia keelega.